Tempolan chu mihem khat in ama le ama chunga a thahat manchahna ahi. Akiphungdohna in hitiin agontan ahitai: tempolan chu self-control ahi, Lhagao thei ga khat ahi; chule hichu sunmang chan chun ama le ama akijoh ahi, Ahab in thilse bolna dinga ama le ama akijoh bang chun. Tuin thutak tumatah dinga hettoh saho athah chu ahung lhung tai. Greek pao chun egkrateia (G1466, self-control) atin, hichu kratos (G2904, thaneina) chunga kigontai — asunga um thaneina, ama le ama chunga vaihomna. Aluipa pao chun mashal (H4910, vaihom ding) atin, hichu vaihompa dinga kigel pao ahi; chule miching pa chun hiche paohi mihem khat lhagao chunga akoi ahi. Hiche hi geldoh ding lom ahi: mihem khat chun khopi khat asulut jeng theijin, ahin ama le ama lungtimna in akijoh jeng theijin. Ama lhagao vaihompa chu mihat pa sanga phajo ahi; vaihomna neipa chu khopi kisukeh, pal umlouva, chule melma jouse alut lut ahi. Ahinlah hiche ga hi Lhagao a kondoh ahi, mihem itna a kondoh ahipoi. Lungthim thengsel'in umun. Vengin. Tahsa hi khoukhamin. Lungthim'a kigontah'un, Daniel in agontah bang'in. Jamun, Joseph in ajam bang'in. Ajeh chu lungset in Pathen ngailouna le leiset lungdeina "ahipoi" ti eiseidoh sah'in ahi, chule ama le ama vaihomna neipa chun mangthei louhel lallukhuh dinga alhai ahi. Hollin holla mun.
THIL THUM DOH HIN AGIVA:
1. Kicholna chu ipi ham, chule hoiya kon hunga ham—mihem lungsim thisuh a kon ham, ahilouleh Lhagao a kon ham?
THE FOUNDATION → AHAB IN A NEH THUCHAM SUNGAH THUNEIHNA AKINEI POUH-A, THILPHALOU BOL DINGA AMA LE AMA AKIZOH (1 KINGS 21:20).
AN → ESAU CHU AN KHAT JEHVEH IN A UPA CHANNA AKI JOH TAI (HEBREWS 12:16).
THE FOUNDATION → EVE-N AMU + AGEL + ALA = TAHSAN LUNGSETNA + MIT LUNGSETNA + HINKHO KISATNA (GENESIS 3:6; 1 JOHN 2:16).
THE FOUNDATION → CHRIST'N AGENCHUNGDAN AH HAKSATNA THUTAH KISINNA A KIHIL (HEBREWS 5:8).
THE FOUNDATION → CHRIST in ama le ama akisuhtho a, thina geiya thu ngainapen ahitai (PHILIPPIANS 2:8).
THE FOUNDATION → MIPA CHAPCHING DINGA KISATTE POPO CHU THILTUNTUNA'A KIVEN THEI JOUSE AHI (1 CORINTHIANS 9:25).
Hiche Chan 2 hin thutah hicheng chu mihilte thah khat a kon in a photchet nawn e.
(Keimah keima gel gentheina — thu ho insung khat a hung kondoh thumho hi hetsah un. egkrateia (G1466, self-control) chu aga tah mama ahi; egkrateuomai (G1467, to exercise self-restraint) chu abol dan ahi; egkrates (G1468, strong in a thing) chu mihem amapa tah ahi, Titus 1:8 a kisei bang'in — kingaito, adihtah, atheng, chule kingaisah. Chule thumho jouse hi kratos (G2904, power) a kisatdoh ahi — vaipohna, thahatna, chule hatna. Pathen in hiche ga dinga hi THAHATNA thu khat alhengin. Kingaisahna hi alhasamna ahipoi; hichu asungmang'a kihehsah thahatna ahi, mihem khat in ama le ama ch
(Kalvel kigel thusuh — thugek nih thu khat, paunopna khat toh a seiyin, mangchan chu eitheita khat asuh e. Proverbs 16:32-a mangchan chu mashal (H4910, vaihom ding) ahi — vaihomna thu ahin, sunle jan lai vaihom dinga kigela vah teni (Genesis 1:18), chule Egypt gam pumpi chunga vaihompo a kigelsah Joseph chungah jong akimang (Genesis 45:8). Proverbs 25:28-a mangchan chu matsar (H4623, kithuop) ahin, hichu atsar (H6113, khengkhum ding) akonna hung ahi. Mangchan khat chu laltouna chunga vaihompo ahin; adang chu bang khengtup ding kithuopna ahi. Pathen in mikhat lhagao chu vaihom ding gam le venngat ding khopi tenia asim lhon e.)
KIPATNA KIKHAINA
Galatia 5:22Hom↗Hinlah Lhagao Theng chun hitobang gaho hi ihinkho uva ahin sodoh ding ahi: ngailut, kipa, cham-lungmon, thohhat, lungset them, phatna, tahsan um hina
Galatia 5:23Hom↗lungneng, chule kitim them hichengse hi ahi. Hiche ho chunga Danthun thaneina aneipoi.
GREEK KEYWORDS HO PA⚑ G1466 egkrateia — Kitihna
KINEEMNA + KITIHEMNA + HICHENG DOUNA DAN AUMPOI.
(Keima personal ngaitona — amasa pen'a hin, temperance chu ipi hitam ti hi ven: hichu GA ahi, chule hiche ga hi Lhagao a ahi. egkrateia (G1466, self-control) chu min kisim ko lah a anunung pen ahi, chule hiche kammal hi kratos (G2904, thahat) chunga kisadoh ahi — sunga um thahat, nangma le nangma chunga vaihom theina. Chonset lhachana chun hiche ga hi akhangsah theipoi; Lhagao thua vahle mite sunga chu Lhagao'in akhangsah ahi. Chule hitobang thil ho dounan dan aumpoi.)
(Kalunga lunggel—thu chu mashal (H4910, vaihom ding) ahi, vaihomna thu chu ahi. Pathen in mikhat in a lhagao vaihom jou chu mihat sang le khopi lah sang jenga jong sangin thupi joa agel e. Vaihomna lentapen chu asunga um ahi.)
2.Thuchihbu 25:28Hom↗Ama le ama kitim joulou mi chu, khopi chimsa apal jouse kivo lhua kidalha bep ahi.
HEBREW THUCHENTE HOUHO⚑ H4623 matsar — vaihom
AMA LHAGAO CHUNGA THUNEI LOU MIPA CHU = KHOPI KIVOSET + BANG UMLOU TOBANG AHI.
(Keimah gel dan — hikoma thu hi matsar (H4623, kikoihenna) ahi, atsar (H6113, kikham ding) a kon hung kondoh: kikoihenna. Kikoihenna umlouleh, bang jong umlou ding; chule bang chim laiya chun, melma jouse hung lut ding ahi.)
2. NA LUNGCHANG KONG CHU KIGAH JIN — KIVENBIT UN, KIMANCHAH UN
2.1 Peter 5:8Hom↗Kichih theiyuvin! Namelmau pipu, Diabol jeh chun kihong phauvin. Ama keipi bahkai kitum tobangin vallhum ding mi ahol in ahi.
GREEK KEYWORDS HO PA⚑ G3525 nepho — kingaitona
KIVEUN LANG, KIDOUHOI JIN UMUN; NANGHO DOUPA DIABOL CHU, KEIPI VOKHONG BANGIN, VAHVAL JING E.
(Ka pumhi lunggel — Peter'n a lekha thu ahin pat chun, nalunggel na kingphatah in, kingvah in, atipan ahi; chule aneijah jong, kingvah in, kihung ding in, atijin akhah kit e. Chule aneijah'a a musah chu — nangma DOUMAHPA jal ahi. nepho (G3525, ju donlouva umna) tichu chihjo a, lungthim kingvah a umna ahi. Kigontup lounalungthim chu khopi kulh lounga um tobangbep ahi; chuleh keipi khat chu lam a vahle jing a, koi hijongleh valna ding ahol jing ahi.)
3. NIKHO CHATE — I-VENG UH LANG KINGAITO I-HI DIU
1.1 Thessalonica 5:6Hom↗Hiti ahijeh chun kihong phauvin, midang ho bangin ihmu hih un. Kigingin um unlang chule lung limgeh in umun.
GREEK KEYWORDS HO PA⚑ G3525 nepho — kingaitona
Hiti ahijeh chun kihong phauvin, midang ho bangin ihmu hih un + Kigingin um unlang chule lung limgeh in umun.
2.1 Thessalonica 5:8Hom↗Hinlah eiho lung limgeh in vah a umu hitin, tahsan le ngailut lum pan'u hite, chule huhhingna lukhuh chu lungngam tah in kikhuh uhite.
GREEK KEYWORDS HO PA⚑ G3525 nepho — kingaitona
EIHO SUNLAI MITE IHI UVIN, KINGAITAH-IN UM U HITE + TAHSAN LE NGAILUTNA KIKHUH + HUHHINGNA KINEPNA CHU LUKHUH DING IN
(Kei tahsan lunggel — a-ihmutte chun jan-a a-ihmut-u ahi, chule a-jukham-ho chun jan-a a-jukham-u ahi (1 Thessalonians 5:7); ahinlah nangho sun chateho nahiuve. Chihsah pumin akikoi thil chu ven: kotbem, chule lukhuh khat. Chihsah hi galvon ahi. Chule lukhuh chu KINEPNA ahi — chihsah lungthim chu kinepna lungthim ahi, Peter jong asei bangin: chihsah unlang, achaina chan geiin kinepnaa umun.)
4. CHONNA IN VAI AHOM HIHEN — KOIMA THAHATNA NOIYA UM HIH
1.1 Corinth 6:12Hom↗Nanghon, “Keiman ipi hijongleh kabol theina dinga eiki phatsah peh ahi,” natiuve-hinlah nangho dingin ima jouse aphadeh a ahipoi. Chule ipi hijongleh keiman kabol thei dingin eikiphatsah jongleh imacha soh in pang hih inge.
GREEK KEYWORDS HO PA⚑ G1850 exousiazo
THIL JOUSE PHALSAH AHI + THIL JOUSE PHATCHOMNA AHIPOI + KEIMAN THILKHAT CHUN KEI CHUNGA THUNEI DING KA PHALPOI.
(Kei tahsan lunggel — exousiazo (G1850, thu neihna nei dinga mangbang) — Strong's in aseina, thu neihna nunga tunkhai ding. Hiaimi kithuhtuahtho miho dinga dan-a lohding thil dohna: dan-a loh chak seh loi, ahin, hichun keima chunga thu ahin nei ding hitam? Nangma chunga vaihawmna nei dan-a loh thilkhat chu na pu ahung hitai; chule mikhat in pu nih na sem thei ponte.)
NA PENGSAL HOU CHU CHONSET A KIPEHDOH HIH UN + PATHEN A KIPEHDOH JEL UN + NA PENGSAL HOU CHU THUTDIHNA MANCHAH IN PANGSAK UVIN.
4.Rome 13:14Hom↗Chusangin, Pakai Jesu Christa to hinkho mankhomna chu kivon'un. Chule nangho tahsa ngaichat suh bulhit nomna lunggel phalou ho a chun kipelut hih un.
GREEK KEYWORDS HO PA⚑ G4307 pronoia
Chusangin, Pakai Jesu Christa to hinkho mankhomna chu kivon'un + Pakai Jesu Christa to hinkho mankhomna chu kivon'un.
(Keimatah thusuh — basileuo (G936, vaihom ding) hi lengpa thu ahi: chonset in mihem tahsa sunga laltouna ahol jing, chule kingaitona chun, "Ka vaihom lou ding," ati. Chule pronoia (G4307, masang lam gelkhona) hi kigontheina ahi — masangin ngaito tohsa ahi. Kingaitoa umpa chun chonset umchan dinga imacha akigonpeh pouve; agalmi dinga neipeh khat jong akoiden pouve. Aman Pakai Yeshua Christa akisilih in, chule atahsa chengse chu Pathen henga apedoh e.)
5. LUNGTHIM KIGONTOH, LEH PAIKHAT-JOU MIPA
1.Daniel 1:8Hom↗Ahivangin, Daniel chun lengpa’a kon anneh twitah leh don ding ju twitah hung kipe chu, neh’a chuleh don’a ama hinna kisuh boh louna dingin, kigellhahna dettah aneitai. Hijeh chun, aman nukiso ho pipu kom’a chun, lengpa’a kon hung kipe neh leh don ho chu, nehdateina dingin phalna athum tai.
HEBREW THUCHENTE HOUHO⚑ H7760 sum — ngaito
DANIEL IN A LUNGTHIM'A AGEL → AMA LE AMA AKISUBOHLOU DING.
(Keimah thugil ngaito — sum (H7760, to set) chu koi ding, sepdoh ding tina ahi: Daniel’in lengpa an akoihoi masangin alungthimin akoiin ahi. Thutanna chu an chan sepna masangin ahung lhung ahi. Kigenhoihna hi patepna phat’a pen ahipoi; a masangin thutan sa ahi.)
2.1 Corinth 9:25Hom↗Golseh a jao ho khu akithem chuh nauva phatah a kithununna nei ahiuve. Amaho chun akem mangthei kipaman lona a abolu ahin, hinla eihon akem mang theilou ilojoh u ahi.
GREEK KEYWORDS HO PA⚑ G1467 egkrateuomai — A kitihna neipa
MIHEM CHUNG CHUNGA GOLSEH A JAO CHU AKITHEM CHUH NAUVA PHATAH A KITHUNUNNA NEI AHI → AKEM MANG THEILOU.
(Kei tahsan lunggel — hikoma hi thupeng hi verb ahi, egkrateuomai (G1467, kingaimang toh kingam theihna man ding) — chondamna hi thilbol'a kimusahna ahi. Chule tetohna hi hetdoh in: THIL JOUSE'a kingaitoh hi ahi, phabep khatseh a hilou. Alung suh manlouh ding lallukhuh dinga tahlan hon jong, lallukhuh khat man dinga phalna neih thil tampi ahin ngahdah uve; eiho, lung suh manlouh ding lallukhuh dinga tahlan ihi cheh uhin, iti chan a chuveuma i-kingaitoh diu hitam.)
Thuchihbu 25:28Hom↗Ama le ama kitim joulou mi chu, khopi chimsa apal jouse kivo lhua kidalha bep ahi.
HEBREW THUCHENTE HOUHO⚑ H4623 matsar — vaihom
AMA LHAGAO CHUNGA THUNEI LOU MIPA CHU = KHOPI KIVOSET + BANG UMLOU TOBANG AHI.
1 Corinth 9:25Hom↗Golseh a jao ho khu akithem chuh nauva phatah a kithununna nei ahiuve. Amaho chun akem mangthei kipaman lona a abolu ahin, hinla eihon akem mang theilou ilojoh u ahi.
GREEK KEYWORDS HO PA⚑ G1467 egkrateuomai — A kitihna neipa
Golseh a jao ho khu akithem chuh nauva phatah a kithununna nei ahiuve.
(Kei tahsan lungsim toh — thupham nihni hi khopi lim mangcha in tuu-jun ka koi, ajeh chu ani lhon nin THUKHOPI khat lim mangcha in thu asei uve. Ama lhagao thununa a kithupi joh mikhat chu khopi khat matdoh mikhat sang in aphajo cheh e; chuleh lhagao thununa neilou mikhat chu khopi khat—kisukeh a, palkhat jong neilou ahi. Lhagao khatbep chun khopi kihuhbit khat ahibou lou, khopi kisukeh khat jong sodoh jing e, chuleh thununa hi adang chan chu ahi. Chuteng Paul chu thutepna nithumna dinga ahung ding e: aphajouna chu ama lhagao thununa neitea kipe ahi, chuleh THIL JOUSE a. Aphajouna dinga kidoupa chun ama a-a kipumpiu masang a thununa nei masat ding ahi; chuleh alal-lukhuh chu itih chan hijongle kisuhboh thei ponte.)
LIMLIM LEH TAHLAWH DIMJAWNA
3.Semtilbu 39:9Hom↗Hiche insunga hi keima tilou thanei dang aumpoi, kapupan nangma chunga thaneina eipe poi, ajeh chu nangma aloinu nahi jeh in hitobang thil phalou chu iti keiman katoh a Pathen douna a chonset kabol ding ham,” ati.
4.Semtilbu 39:12Hom↗Amanu chu ahung lut in asangkhol ah akaijin, “Hung loiyin eini ilup khom lhon ding ahi!” ati. Hichun Joseph in asangkhol asut lhan akitom doh tai. Ahin asangkhol chu Potiphar loinu khutna adalha den tan ahi.
HEBREW THUCHENTE HOUHO⚑ H5127 nus — Jam mang
AMAN A VON CHU AMANU KHUT-A ADALHA IN, AJAMMIN, APOTDOH TAI.
5.2 Timothy 2:22Hom↗Khandonlai lung ngaichat ho jousea kon'in jammangin, amavang chonphatna, kitahna, ngailutna le chamna chu hadel in, lungthengsel a Pakai kom beljingho toh kiloikhomin
GREEK KEYWORDS HO PA⚑ G5343 pheugo
KHANGDON LUNGSIM DEIDAN JONG JAMDOH UVIN, THUTDIH, TAHSAN, MINGAILNA, LE CHAMNA JONG DELLHAN UVIN.
(Keimatah gel ngaito — Joseph chu thupeh kijih masanga thupeh lim ahi. Aman lem kilhep masanga adonbut chu kigontup a uma ahitai — hitiachu iti hiche thil dihlouna lentah hi kabolthei ding, chule Pathen douna chonse kabol thei ding ham? — Daniel in an-donlouna a kilhen chu vaipoh masanga kigontupsa ahibang tah in. Chule numeinu chun aponsil chu aman phat in, aman aponsil chu adalhah in ajam tai — nus (H5127, jamna). Paul in Timothy henga hiche thu tobangbep chu thucheng khat a ajih in: pheugo (G5343, jamna) — khangdong lunggel deich
CHENGKHIATNA
2 Peter 1:6Hom↗chule hetna chun chang kitim themna, chule chang kitim themna chun thohhatna chule thohhatna chun Pathen ngaisahna
GREEK KEYWORDS HO PA⚑ G1466 egkrateia — Kitihna
HETNA CHUN CHANG KITIM THEMNA + CHANG KITIM THEMNA CHUN THOHHATNA + THOHHATNA CHUN PATHEN NGAISAHNA.
Titus 2:12Hom↗Chuleh eiho Pathen ngaisah louna le chonset nopsahna a konna kiheimang dinga kihilchah ihiuve. Hiche gitlouna leiset a hi lunglima, chondihna a chule Pathen ngaisahna neiya ikhosah dingu ahi
GREEK KEYWORDS HO PA⚑ G4996 sophronos — Kithim tah in
Titus 2:13Hom↗chutia kinep umtah chuche nikho loupitah Pathen hatchungnung le eihuhhing uva Jesu Christa loupina hung kilah ding ni chu katjinga um ihiu ahi.
GREEK KEYWORDS HO PA⚑ G1680 elpis
KINEPNA PHATTHEI CHANG LE PATHIEN LOUPI LEH IKA HUHHINGPA JESU KHRISTA LOUPINA HUNG KILANGNA KA NGAH CHU.
(Keima gel gel na - hiche hi thu kipohna pumpi a chang chu ahi. Kitimkoihna chu Lhagao ga khat ahi, chule tahsan a kipat na, ngailutna a lhung nading kalbi khat ahi. Hiche hi mihem lhagao amapa thu ngaina ahi; lungthim kimvel a kigontup; tahsa a koima thanei louna; Daniel lungthim kigah tahsa; Joseph keng jam mangna. Chule koi hiche a sinsakmi chu ahi em? MILTHEINA — Pathen miltheina hoibihna hinpu chun eiho thangthou louna leh vannoi lhep dihna eiho kiseidoh sah in, chule kimvelna neijin hin i-uma, kipah lhingna phatna chu VEN JING in. Amapa/amanu kitimkoihna neipa chun beh khat aphal thei ahi, ajeh chu amapan kilangna khat ven jing ahi; chule alal-lukhuh chu itih channa jong asuboi thei poi, chule aluopoi jong ahi.)
GREEK KEYWORDS HO PA
Hicheho hi hiche kihilhna a thumapao ho ahiuve. Achunga jangho'a dot kinunga thumapao dang khattou chu tep in, hikom'a aeitilna namu thei ding ahi.
“Kitihna” — G1466 egkrateia — Kigahna, kitepna
Kineosahna, kitephahna: hicheng dounaa dan aumpoi.
“A kitihna neipa” — G1467 egkrateuomai — to kingakhat le mihem thu ngainom lou