THE FOUNDATION · THE ORIGINAL STUDY, SET IN THE ANCIENT ORDER
Mwahu oh Suwed — Padahk Poahsoi Kohn en Paipel
PATOHWA TAPIADA
Mepwoat riau kin uh mwohn aramas koaros pahn nanleng: mour oh mwahu ni pali ehu, mehla oh suwed ni pali teio. Kaun-o kin ketin mwahuki nah aramas kan, ni ar pahn laud unsek, en kaunop ar pehm kan pwe re en kak katohrepene mepwoat riau. Kilang mwahdo aramas akan me kin wia suwed, pwe Pwuhk Sarawi kin kasalehda irail sansal. Re esehla ia duwen ar pahn wia suwed, ahpw sohte irair en ar en wia mwahu. Re kin koasoanehdi ar wia suwed ni ar men. Re kin nohnala inen sang met soahng wet lel a wiahla iren pein irail, rasehng kilinparail. Ni imwi, re sohte kak meirla lao re wiadahr mehkot sapwung. Ia wasa mohngiong soangen met tepida ie? Kohla nan mpwehl. Wasa ihro tuhke en mour uh mihmi, oh wasa ihro tuhke en dehdehkihda mwahu oh suwed uh mihmi, oh dahkihda kaweid ehu me sansal. Sineik en mahmen nda me mehla sohte pahn lel, oh mesen ira pahn pahdo. Lih o kilang, ale, tungoale, oh kihong; oh mesen ira riemenpwoat pahdohla mehlel. Ahpw dehdehkihda wet kihong ira laud sang me ira kak dahliki. Ira esehla mwahu, ahpw sohte manaman en wia. Ira esehla suwed, ahpw sohte manaman en uhwong. Namenek pwarada, oh masak pwarada, oh ira rukula sang mwohn me ira wiawihong pwe re en uh mwohn.
Nan sohte de tikitik rahn kan, koasoandi koaros me kohkohdo nan mohngiong en aramas wiahda irail me sohte kin lelohng mehkot ehu, ahpw wiewiahda suwed ansou koaros, oh met kansensuwedihada Kaun-o nan kupwure. Ahpw ni ansou me kadeik kohla, ohl emen wiahda pei sarawi ehu, oh Kaun-o ketin mwadongehdi meirong wet, oh mahsanih inou ehu nan kupwure. Iaduwen Noha eseier me meirong ehu pahn kak sapengala suwed? Kolokol peidek wet lao imwila, pwe pahn sapeng nan tuhke tohrohr, sang meirong tohrohr, pak ehu ong ahnsou koaros.
Inou wet kin uh sensen: mehmen me pahn rong pahn momour ni sohte keper, oh pahn kommoal sang masak en suwed. Rapahki oh diarada.
EISEK KAPWUKOU PWUKAT KAK SANGE SIMBOLONG:
1. Dahme riau me kin mi mwohn aramas koaros rahnwet, oh soangen mohngiong dahieu me suwed kin wiahda?
2. Dahme erpit en mwahu oh suwed wiahiong ohl oh liho, oh dahme re rukirukisang mwohn silangin Kaun?
3. Ni ahnsou me koasoandi koaros en mohngiong en aramas me suwed ansau koaros, dahme sapengehr suwedo, oh ihs me pahn kommoal sang masak suwed?
ANCHOR TAPWI
Men Ipru 5:14Nda ong meteikan↗A me unjokalar akan me mau on kijin mana, pwe irail me anlar lamalam pweki ar laudelar, ap aja duen me mau o me jued.
KIJIN MANA = ME UNJOKALAR AKAN → IRAIL ME ANLAR LAMALAM PWEKI AR LAUDELAR, AP AJA DUEN ME MAU O ME JUED.
(Ei madamadau kan — iet wasa kaieu en unsek en onop pwon: mwahu oh suwed kin waraniki nan Pwuhk Sarawi. Kaidehn me aramas emen anahne song suwed, ahpw pehn kehlail en aramas anahne re en kaiengala pwe re en kak esehda wehwehn atail pehm kan oh kadohwan suwed. Onop wet kin tepikihda towehda irail kan me kin wia suwed, mwuri iangahki mwetuwel wasa erpit pwarada ie, oh met imwila pei sarawi wasa suwed eh sapengla ie.)
1. MOUR OH MWAHU, MELA OH SUWED — MEPWEKAT RIAU KAT ME KASANSALDA MWOWM
(Ei madamadau kan — suwed, ra (H7451, evil), kin pakair pahn keid en mwahu, towb (H2896, good), pak tohto nan Pwuhk Sarawi. Mepwukat riau kin wisiwisiong nanpwungen pena pwe aramas en kak esehla arail wekpeseng, duwehte marain me katohrepeseng rotorot.)
I MALUKALUAK, A KUMWAIL SOHPEIKI → ERE, RE PAN MALUK, A I SOHTE PAN SAPENGIRAILA.
(Ei madamadau kan — apwal, tsarah (H6869, distress), kin tepisang lepin lokaia me wehwehki aktehte: wasa tetehk oh silepdiong ehu ngehn me mi pahn men uhwong. Nsensuwed, tsuqah (H6695, anguish), iei ohl en men uhwong me weinahdo apwal wet. Nan wasa tetehk oh rotorot wet me Kaun-o kin ketikihdo marain en sapwellime doarehla, ma emen pahn men rong.)
AL EN ME PWUNG KAN = MARAINPWEL, KIN LAP SANSAL LEL RAN LOAP → AL EN ME SUEMWEKIO = ROTOROT.
(Ei madamadau pein ei — iet mehn kilel en aramas akan me kin wia me suwed. Sohte ar mwahn en pweidahn en wia me mwahu. Re kin koasoanehdi en wia suwed ni ar kupwur. Re kin niken uwen laud pwe e wiahla rasehng kilinirail. Ni imwilah re sohte kak meir ma re sohte wiahda suwed. Oh iaduwen irail me re sohte wehwehki iei met: re sohte kilangada, lao e pwarala ni ahnsou tuhke, kahpwal me re wiahiong pein ngenirail.)
TUKE KEIMWSEKEIMWS SEMWEHU ONG PWOAREN OH MWAHU ONG KANARAK + TUKE EN MOUR + TUKE EN LOALOKONG WIA MWAHU OH SUEMWAHU.
(Ei madamadau kan — tehk mwahn tuhke kan. Tuhke koaros mwahu ong kisin mwenge. A tuhkehn MOUR uhdahn wet kaidehn duwehte teikan. Oh tuhkehn ESE mwahu oh suwed pil uhdahn wet kaidehn duwehte teikan. Tuhke riau me mi nan kahnimwet, a tuhke ehute me kalapwaki.)
TUHKE KOAROS KE PAHN KAK TUNGOALE OWA KAN → AHPWEIER TUHKEN LOALOKONG DUWEN MWAHU OH SUAED → RAN me KE PAHN TUNGOALSANG IE, MENDIHDA KE PAHN MEHLA.
(Ei madamadau kan — Kaun-o kupwurehla mehlel: Sang tuhke koaros, ke kak tungoale ni ahmw pahn kupwure. Ihte tuhke ehu me e ketin kalikamwahu. Oh kosonnedo wiawihong OHLO, pwehki lih o saikinte wiawi.)
KE KILANG + ALE + KANG + PANGALANG → MASARAKAN AR NENSEL LUOMWEIO PEIRINGADA, RE ERI ESE ME IRAIRA KILISOU.
(Ei madamadau kan — sohte namenek mwohn ahnsou wet. Loalokong pwarada, oh mepwukat me e mahsanihong irail mahs iei ar sohla likou. Loalokong en mwahu oh suwed, ma sohte manaman ong suwed, kin kahrehda namenek.)
IRAIR ROHNGADA NGILEN KAUN-O KOHT → IRE OKILA PEIREN SANG MOHN SILANGIN KAUN-O KOHT.
(Ei madamadau kan — mwohmw iei panim (H6440, mwohmw, ei mesenih), silangi. Sapeik kahrehda ar rukula sang mwohmw me irail wiawihkihdi pwe re en uh mwohd ie. Oh "kisinieng en rahno" iei, nan lokaiahn Ipru, kisinieng en rahno.)
I RONG NGILEMWI + I MASAK, PWEHKI I KILISOU → I ARI RUKILA.
(Ei madamadau pein ie — masak, yare (H3372, masak): masak keieu nan Pwuhk Sarawi pwon kin idawehn tiahk sapwung keieu. Masak pedolong iangahki en ese suwed.)
8.Pjalm 56:3Nda ong meteikan↗Ni ai majak i kin kaporoporeki komui. (4) I pan kapi na majan en Kot, i pan kaporoporeki Kot o pan jota majak, da me aramaj kak wiai o n ia?
LEPIN LOKAIA KAN NI LOKAIAN HEBREW⚑ H982 batach — Likih · ⚑ H3372 yare — Masak
NI ANSAU I MASAK = I PAHN LIKIH KOMWI → I SOHTE PAHN MASAK DAHME UDUK KAK WIAHIONG IE.
9.Pjalm 56:11Nda ong meteikan↗I kaporoporeki Kot, ap jota majak, pwe da me aramaj akan pan kak wiai o n ia?
LEPIN LOKAIA KAN NI LOKAIAN HEBREW⚑ H3372 yare — Masak · ⚑ H982 batach — Likih
I KAPOROPOREKI KOT, AP JOTA MAJAK, PWE DA ME ARAMAJ AKAN PAN KAK WIAI O NIA.
(Ei madamadau kan — kihpene rangen daras riau en melkahka wet. Ni tapio: "ahnsou me I pahn masak, I pahn koapworopwohki komui." Mwuhr: "I sohte pahn masak." Koapworopwohk kin uhdi nanpwungen ira weriau — pahn kupwur me kileledi pohn masak, pwe en sinsile mohngiongen aramas. Met kin sapeng en Adam eh "I masak, oh I ekihala pein ie": kaidehn en rukala sang mwohn silangi, ahpw en koapworopwohki mahsen.)
OHLO WIALADAHR SAPWELLIME KOROSOHTE, PWEN ESE MWAHU OH SUED → KASELEL SANG + KEDLAS ESIS, PWEN SILEHDI AHL WARA TUHKEN MAUR.
(Ei madamadau kan — mie ehu me mi nan erpit en mwahu oh suwed me kihong aramas laud sang me e kak koledi. Sapwellime erpit daulihala sapwellime kehl. E kak wehwehki mwahu, ahpw sohte kak wia. E kak wehwehki suwed, ahpw sohte kak uhwong. Oh kedlahs eo pere ahlo me kohla ni tuhkehn mour, pwe en dehr tungoale oh mour kohkohlahte nan mour mwomwlahr wet.)
MADAMADAU KOAROS EN LAMALAM EN MOHNGIONGI = SUHED KELEHPW NI AHNSOU KOAROS → OH E KAHREHIONG E INSENSUWEDLA NAN KAPEHDE.
(Ei madamadau kan — kupwurpwung iei yetser (H3336, imagination), mepwe wiawihda: kupwur oh ineng kan me wiawihda nan mohngiong. Koht ketin mahsanih suwed, me wahn diren suwed. Suwed kohsang kupwur wiawihda en mohngiong. Oh e ketin kupwurohkihla nan kupwure. Pil met, ni ahnsou me Ngehn Sarawi kin kupwurohkihla, iei pwehki madamadau suwed kan, ineng kan, oh kupwur akan me sinsile nan loale.)
NOA WIA MEIRONG ISIS KAN → KAUN-O KOTIN ERIALADA PWOMOUR SWAWA → I SOHTE PAHN PWURENG KARIALA SAHPWO.
(Ei madamadau kan — peidek ehu me warong en rapahki: iaduwen Noha eng en mwahngih me e pahn kin wia meirong? E rongorong ngihl ehu? Meirong wet, e pid soahng suwed? Mohngiongin aramas ah suwedla sang ni ahnsou pwulopwul. Ahpw ni ahnsou me meirong isihs wiawihda, Kaun-o mahseniong nan mohngiongin popohl, rasehng ma meirong tehmen me pahn sapengala suwed, pwehki kisiniei kangala meirongo. Kolokol peidek wet. Pwuhk Sarawi kin sapeng ni tuhke teieu.)
MEH WOHNG ROMWENG = KOUSOAN NAN SAWASO + POPOL SANG MASAK SUAPWOS.
Petruj I 2:24Nda ong meteikan↗Pein I tomki dip atail nan war a nin tuka o, pwe kitail en mela jan dip atail akan, ap pan maur ion me pun, me moun lip a komail kelail kidar.
PEIN I TOMKI DIP ATAIL NAN WAR A NIN TUKA O → KITAIL EN MELA JAN DIP ATAIL AKAN, AP PAN MAUR ION ME PUN + ME MOUN LIP A KOMAIL KELAIL KIDAR.
(Ei madamadau kan — pesensen sapwellimen Noha pei sarawi mihmi met eh sapeng. Sang ni tuhke me tiahk suwed tepida. Pohn tuhke me tiahk suwed wisikpeseng ie. Meirong me Noha kin raparapahki, Koht pein ih me ketin kupwurehda: pein sapwellime, pein paliweren sapwellime, meirong ehu me itar ong koaros. Meamen kin rong pahn kin mweidohng en kommoal sang eh masak tiahk suwed, pwe tiahk suwed lohdiongehr sapeng.)
LEPIN LEPIN KAREPE GREK
Iet lepin lokaia kesempwal kan ong onop wet. Doahke mahsen kis me mie kisin tuhke pah nan iren kan pohnangi pwe komw en kilang wehwehpe met.
b) mehn Isiop kak wekidala kilin, oh leopard kak wekidala kisin markes en paliwere
c) ar likou kan sansalda
5. Senesis 3:8 — Adam oh eh pwoud rirala sang:
a) mwohn silangin KAUN KOHT Koht, nan pwungen tuhke kan
b) kedlahs kisiniei me mi ni palimesen mwetuwelo
c) ngilen sepeng me
6. Senesis 3:22-24 — Dahme aramaso ke pwilikihdiehsang nan mwahn tuhkeo?
a) pwe en dehr pil tungoale sang tuhkehn erpit en mwahu oh suwed
b) pwehki serpent-o wia mihmi nan mwetuwel-o
c) pwe en dehr pil tapihada tuhkehn mour, oh tungoale, oh mour kohkohlahte
7. Senesis 8:21 — Ni ahnsou me KAUN-O ketin ang pwohn ngamwmwahu, e mahsanih me lamalam en mohngiong en aramas iei:
a) suwed kelehpw ahnsou koaros
b) suwed sang ni eh pwulopwul
c) wilianekihla wia mwahu
SAPWELLIM EN PASAPENG: 1-b, 2-c, 3-a, 4-b, 5-a, 6-c, 7-b
IAL DAL WEIN ONOP WET
Duwen mwotomwot eh kin wahdo marain: tuhkehn mour mihmi nanpwungen (Kenesis 2:9) → ong ih me pahn powehr, I pahn kihong en tungoale sang tuhkehn mour (Kaudiahl 2:7). Tuhkehn me sinsile kilahn kedlahs pahn ritida sapahl nan Krais.
→ Iaduwen lepin lokaia kan kin kesempwal: pwohmwahu en meirong en Noha (Jenesis 8:21) → Krais ketikidahr pein ih nin duwen meirong oh mairong ong Koht pwehn wia pwohmwahu kaselel (Episos 5:2). Pwohmwahu me Noha kihda, Sapwellimen Koht Ohl ketin kapwaiada.
Iaduwen met kin pweida rehmw: re rirasang mwohn silangin, mesen, Kaun-o (Senesis 3:8), ahpw me mwakelekel nan mohngiongarail pahn kilang Koht (Madiu 5:8), oh sapwellime ladu kan pahn kilang silangi (Kaudiahl 22:4). Masak me karirihala mesen. Likih me kin kapwurehdo (Melkahka 56:11).
Iaduwen mepwukat kin sair mohngiong: soahng koaros me kin lamalamda nan mohngiongen aramas iei suwed ainpwoat (Senesis 6
Dahme met wehwehki ong soutuk kohkohlahte: loalokong me daulihala manaman en aramas kin pasapengki pepehm kan me kin doadoahk pwehn kilangada mwahu oh suwed (Ipru 5:14), oh mehmen me kin rong pahn ale kommoal sang masak suwed (Lepin Padahk 1:33). Masak me pedolong nan mwetuwel kan kin nennenla nan mohngiong me kin rong.