¿Jas Kubʼij ri Loqʼalaj Pixabʼ chirij ri Utz xuqujeʼ ri Itzel? — Ri Ukimen · Tzij re ri KJV rukʼ ri Strong's Numbers
THE FOUNDATION · THE ORIGINAL STUDY, SET IN THE ANCIENT ORDER
Utzilaj xuqujeʼ Itzel — Uxeʼal Bibliaj Kʼutunem
TZIJ RI KAJALATAJ
Kaꞌibꞌ taq jastaq kꞌo chuwach ronojel winaq chuxeꞌ kaj: ri kꞌaslemal xuqujeꞌ ri utz pa jun kꞌolibꞌal, ri kamikal xuqujeꞌ ri etzelal pa jun chik. Ri Ajaw karaj chi ri utinamit, are chi tzꞌaqat chik kikꞌaslemal, kakiꞌtijoj ri kinaꞌoj rech ketaꞌmaj jachin ri jastaq keꞌwach chik. Chikaꞌyej chi utz ri winaq ri kakibꞌan etzelal, rumal ri Tzꞌibꞌatalik kukꞌut chi sibꞌalaj utz jas jastaq. Ketaꞌm kakibꞌan etzelal, man ketaꞌm ta kakibꞌan utz. Kakikꞌuꞌbꞌaꞌj etzelal rukꞌ kojobꞌal. Sibꞌalaj kakinaꞌtaj rukꞌ ronojel, kux kꞌu chi jun uchꞌaꞌchꞌaꞌj, jetaq ri uchꞌaꞌchꞌaꞌj kitioꞌjil. Pa ukꞌisbꞌal re, man kekwaj taj kewarik we mat xkibꞌano jun etzelal. Jawi xuchapleꞌj wi jun animaꞌ jetaq we? Chitzalij chik pa ri ticbal. Chilaꞌ kꞌolik ri cheꞌ rech kꞌaslemal, xuqujeꞌ kꞌolik ri cheꞌ rech etaꞌmanik rech utz xuqujeꞌ etzelal, xuqujeꞌ jun taqanik sibꞌalaj qas. Ri kumatz xubꞌij chi man kape ta ri kamikal, xuqujeꞌ chi kejaqataj kibꞌ ri kibꞌoqꞌoch. Ri ixoq xril, xukꞌam, xutijo, xuya chik; xjaqataj kanoq ri kibꞌoqꞌoch kikaꞌyabꞌ chi kikꞌij. Xa kꞌu ri etaꞌmanik riꞌ man kꞌo ta chi jun ukwal keꞌkoj wi. Ketaꞌm ri utz, man kꞌo ta kꞌu kichuqꞌabꞌ kakibꞌano. Ketaꞌm ri etzelal, man kꞌo ta kꞌu kichuqꞌabꞌ kakikꞌamawaꞌj chirij. Xpe ri kꞌixibꞌal, xpe ri xibꞌin ibꞌ, xeꞌ chubꞌanik ri wachinel jawi xtiktaj kanoq che katakꞌej chuwach. Pa jujun qꞌatoj tijaxel, ronojel jastaq ri kakichomaj le winaq pa kanimaꞌ xa etzelal chi ronojel qꞌij, xuqujeꞌ xbis ri Ajaw pa ranimaꞌ. Are kꞌu are xikꞌow chik ri qꞌatoj tzij, jun achi xuyak jun tzujbꞌal, ri Ajaw xrikꞌowik ri sipanik, xuqujeꞌ xchꞌaw jun tzujunik pa ranimaꞌ. Jas kꞌu ta xretaꞌmaj ri Noé chi jun sipanik kakuꞌtzꞌaqatisaj ri etzelal? Chiyak ri kꞌotoj kꞌamaꞌ pa ukꞌisbꞌal re, rumal cher qas kꞌutuꞌtaj chi rij pa jun chi cheꞌ, rukꞌ jun chi sipanik, jumul chi ronojel qꞌij. Ri tzujunik qas tzꞌaqat: jachin ri kutatabꞌej, kꞌaslik na, xuqujeꞌ kuxlan na che ri xibꞌin ibꞌ rech etzelal. Chatzukuj.
OXIB' KUCHOLIJ KE'K'UT WI RI JUN CHOMANIK RI'
1. Jastaq ri kaʼib' taq jastaq k'o chikiwach konojel ri winaq kamik, xuquje' jas u wach k'u'x kub'ano ri itzel?
2. Jasʼ xubʼano ri etaʼmabʼal rech ri utzilal xuqujeʼ ri itzelal chike ri achi xuqujeʼ ri ixoq, xuqujeʼ jasʼche xemuqu chuwach ri Ajawxel?
3. Are konojel ri kichomanik ri kanimaʼ ri winaq xa xa itzel chi qas ronojel qʼij, ¿jas xchʼawik cho ri itzel, xuqujeʼ jachin kuxlan che ukʼuxlaʼ ri xibʼinriʼil rech itzel?
ANIKʼOJ TIKAJIL
HEBREOS 5:14K'ak'a' Biblia↗Jach↗Are kꞌu ri ko taq jastaq tijowik rij, xaq xwi ri winaq ri e nimaꞌq chik ketijowik, are waꞌ ri winaq ri kekwinik kakichꞌobꞌ ri utz xuqujeꞌ ri man utz taj, jeriꞌ rumal cher naqꞌatal chike kakichꞌobꞌ rij ri jastaq.
KO TAQ JASTAQ = RI WINAQ RI E NIMAꞌQ CHIK → NAQꞌATAL CHIKE, KAKICHꞌOBꞌ RI UTZ XUQUJEꞌ RI MAN UTZ TAJ.
(Nuchomanik pa wi jun — are' waꞌ ri uxeꞌal ronojel ri kꞌutunik: ri utz xuquje' ri itzel kkibꞌij junam pa ri Loqꞌolaj Tzij. Man are' ta chi rajawaxik kunaw jun winaq ri itzel, xane are' chi kekwinik chunimarisaxik ri qanawbꞌal rech kkichꞌobꞌ jachinaq are' xuquje' kkixewij. Ri kꞌutunik nabꞌe kꞌu kril ri winaq ri kkibꞌan ri itzel, kꞌate kꞌu kril ri kꞌolibꞌal kꞌacharel jawjeꞌ xokik wi ri etamabꞌal, kꞌate kꞌu kril ri tzꞌaqat jawjeꞌ xtzuꞌxik wi ri itzel.)
(Ri nuchomanik pa wanimaʼ — ri itzel, ra (H7451, itzel), kʼutum chuxukut ri utz, towb (H2896, utz), kʼi mul pa ronojel ri Tzij re ri Dios. Ri e kaʼibʼ kʼutum pa junam rukʼ jun chik, rech jun winaq kuretamaj kucholoj kanoq ri kaʼibʼ, jetaq ri saqil xcholoj kanoq chuwach ri qʼequʼmal.)
XINSIK'IJ, XA K'UT MAN XIWAJ TA → K'ATE' K'UT KESIK'IN NA, MAN KINYA' TA KUT UK'EXWACH.
(Ri nuqas nuk'u'x — ri k'axkilal, tsarah (H6869, distress), petinaq pa jun raiz ri kuk'ut wi jun nimalaj naj: ri chuqi'nïm, tz'apel ja rech ri anima ri tajin kachap pa k'ax. Ri bis, tsuqah (H6695, anguish), are ri chuqi'nïm rech ri chapik ri'. Chupam ri chuqi'nïm q'equ'm, ri Ajawxel kukoj bi ri usaqil rech ri utoq'ob'isanik, we ta jun winäq kraj kuta.)
RI B'E RI TZ'AQAT WINAQ = TUNUJ TZIJONEM, K'ISK'IL CHIK KUB'AN K'A PA TZ'AQAT Q'IJ → RI B'E RI ITZEL WINAQ = QAJULEM.
(Ri nuchomanik pa wi'aj — are' waꞌ retal ri winaq ri kkibꞌan ri itzel. Man kꞌo ta ketaꞌmabꞌal chubꞌanik ri utzilaj taq jastaq. Kkichomaj apanoq ri kꞌax ri kakibꞌan. Sibꞌalaj kꞌatal chik chikiwach ri kꞌax rumal ri' xa kux jun rukꞌ ri kityaq' pa kityoꞌjal. Pa kꞌisbꞌal we man kkibꞌan ta ri etzelal man kekwar taj. Xuqujeꞌ jun kꞌo pa ri man ketaꞌm taj: man kkil taj, kꞌa te kꞌu chirij konojel ri kꞌax banom chik, ri kꞌax ri tajin kkibꞌan che ri kanimaꞌ.)
3. RI PENTATEUCO — GENESIS: RI CHEʼ, RI TZAQ, XUQUJEʼ RI ITZEL ANIMAʼ
QONOJEL RI CHEʼ UTZ KILOʼIK XUQUJE UTZ CHIRIJ WA + RI CHEʼ RI KʼASLEMAL + RI CHEʼ RETAʼMABʼAL UTZILAJ XUQUJE ITZEL.
(Ri nuk'ux tak'ub'al — chiwila ri che'. Konojel ri che' e utz che k'ux. Kuk'ut kub' ri che' rech K'ASLEMAL pa taq'ilbik. Xuquje' ri che' rech RETA'MABAL utzil xuquje' itzelal pa taq'ilbik xkuk'ut wi kub'. Ka'ib' che' e k'olik pa unik'ajal, xa jun xtaq'atajik.)
RONOJEL CHE' UTZ KAWA' RE → MAN RUK' TA RI CHE' RE RETAMABAL UTZ XUQUJE' ITZEL → PA RI Q'IJ ARE KAWA' RE, QAS KATKAM NA.
(Ri nuchomanik pa wanimaꞌ — ri Ajawxel sibalaj kꞌi xuya: che ronojel ri cheꞌ, chitijoꞌ chi jusuk. Xa jun cheꞌ xuqꞌatej. Xuqujeꞌ ri taqanik xya che RI ACHI, rumal chi ri ixoq man tzꞌaqat taj xtiktaj na.)
XRILO' + XUCH'AC + XUTIJ + XUYA' → XJAQ RI KIWACH KECH' KIB', XKIL CHI CHAKÍJ KIB'.
(In tuqiribꞌal ri nuchomanik — man kꞌo ta kꞌixibꞌal choch waꞌ. Xpe ri etaꞌmabꞌal, xuqujeꞌ ri nabꞌe jastaq xukꞌut chikiwach are ri kichꞌanal e kꞌulel. Retaꞌmaxik ri utz xuqujeꞌ ri itzel, we man kꞌo ta uchuqꞌabꞌ chirij ri itzel, kuya kꞌixibꞌal.)
XETAM RI UCH'AB'AL RI AJAWXEL DIOS → XKIEWAJ K'UT KIB' CHUWACH RI AJAWXEL DIOS.
(Nu personal chomanik — ri k'olem are' panim (H6440, k'olem), ri uwach. Ri man uxe'em ta u tzij xub'an chi kekow che ri uwach jawa'e' xkichap wi kiya' kib' kojon chuwach. Xuquje' "ri sib'alaj tew rech le q'ij" pa ch'ab'al Hebreo, are' ri uyaq'iq' le q'ij.)
XINTA ANOJ AWCH'AB'AL + XINXI'IJ, RUMAL CHE CHUMANIK IN K'O WI → XINEWA'J K'UT.
(Ri nuchomanik in wa'—xibin ib', yare (H3372, xibin ib'): ri nabe' xibinik pa ronojel ri Tzij re ri Dios kꞌo chirij ri nabe' man ubanom ta ri utaqanik. Ri xibinik xoqik loq rukꞌ ri etaꞌmanik re ri itzel.)
KUB'ANO KUB'ULIB'AL K'U'X PA RI DIOS = MAN KINXI'IJ TA WI'B'ANO ANI RI KUB'AN JUN WINAQ CHUWE.
(Ri nuchomanik pa wanimaʼ — kinkoj kikaʼn e kaʼibʼ tzij re waʼ jun salmo. Pa nabʼe: "pa taq ri kʼisik'in kinxiw wi', kinkubʼiʼ nukʼuʼx." Kʼa chi rij: "man kinxiw taj." Ri kubʼulibʼal kʼuʼx kʼo chikixoʼl ri kaʼibʼ — ri rayibʼal kʼo choqʼaqʼ chuwach ri xibʼinriʼil, chuchajixik ri animaʼ. Waʼ kutzalij usukʼ ri utzij ri Adán: "Xinxiw, xinawan wibʼ" — man are ta kʼut kaqawan qibʼ chuwach ri kʼojlem, xane kaqakubʼaʼ qakʼuʼx chuwach ri tzij.)
RI ACHI XUXIK JUNAM RUK' UJ, CHURETAMAXIK RI UTZ XUQUJE' RI ITZEL → XESAX BI + JUN ESPADA QAJININAQ PA K'AQ'IK', CHUCHAJIXIK RI B'E RE RI CHE' RE K'ASLEMAL.
(Ri nuchomanik pa wi'inal — jun jastaq pa retamabal ri utz xuquje' ri itzel xuya' che ri achi more ri kuchap ta. Ri retamabal xik'ow chik chuwach ri uchuq'ab'. Ta k'u xkowin chi retamaxik ri utz, man xkowin ta k'u chubanik. Xkowin chi retamaxik ri itzel, man xkowin ta k'u chuk'ulaxik. Xuquje' ri esb'al pukuq' xuchajij ri b'e rech ri che' rech k'aslemal, rech man kutij ta xuquje' kek'asi' ta chi rech jun q'atoj q'ij pa ri paqal chak.)
RONOJEL RI CHOMANIK RE RANIMA = XAQ ITZEL AMAQ'EL → XKAJ CHUKUX RANIMA.
(Nu pixab' pa nujolom — imaginación are yetser (H3336, imaginación), ri banom: ri rayb'al xuquje' ri raj q'atb'al tzij ri ban pa ranima. Ri Dios xril ri etzelal, ri are uwach ri itzel. Ri itzelal petinaq pa ri banom rayb'al ri k'o pa ranima. Xuquje' xub'an bis pa ranima. Xa kamik, are k'ut ri Uxlab'ixel are bisonel, rumal ri itzel na'oj, rayb'al, xuquje' rayb'al ri kolotajinaq chi upam.)
NOÉ XUYA' TZIJIL SIPANEM PA QAK'AL → AJAWXEL XURIQ JUN UTZ RAXNAAL → MAN KINYA'O TA CHIK ETZELAL PA ULEW.
(Ri nuchomanik in wi — jun kʼutunik rajawaxik kutzukuj: ¿Jas kubʼan xretaʼmaj wi ri Noé chi rajawaxik kuya jun sipanik? ¿Xuta jun chʼabʼal? ¿Ri sipanik xkʼojiʼ upatan rukʼ ri itzel? Ri ranimaʼ ri achi kʼa itzel na rukʼaʼm loq pa ri alaxem. Xa kʼu are chiʼ xbʼan ri porox sipanik, ri Ajawxel xchʼaw jaʼmaril pa ranimaʼ, jetaq ta ne xa jun sipanik kuya kʼexwach che ri itzel, rumal ri qʼaqʼ xutij ri
APACHIN KUTATABʼEJ = KʼO PA UTZILAL + MAJ XIBʼINIK CHO RI ITZEL.
1 PEDRO 2:24K'ak'a' Biblia↗Jach↗Ri Cristo xukꞌam bꞌik pa ri utyoꞌjal ri qamak choch ri ripbꞌal, jeriꞌ rech kujkamik man kaqabꞌan ta chik ri mak, xane rech kujkꞌasiꞌk chubꞌanik ri sukꞌal. Xa rumal ri usokotajik ri Cristo xixutzir ix.
XUKꞌAM BꞌIK PA RI UTYOꞌJAL RI QAMAK CHOCH RI RIPBꞌAL → KUJKAMIK MAN KAQABꞌAN TA CHIK RI MAK, XANE RECH KUJKꞌASIꞌK CHUBꞌANIK RI SUKꞌAL + RUMAL RI USOKOTAJIK RI CRISTO XIXUTZIR IX.
(Ri nuchomanik pa wanima — waral kꞌo usukꞌumaxik ri ukꞌutunik ri uꞌtzukbꞌal Noé. Rumal jun cheꞌ xpe ri etaꞌmabꞌal rech ri itzel. Pa jun cheꞌ xesax bꞌi ri itzel. Ri sipanik ri Noé xraj uyaꞌik, ri Dios pa ribꞌ xuya: ri areꞌ, ri utyoꞌjal, xa jun sipanik. Ri kutatabꞌej kuxlan na chi rech uxibꞌinik cho ri itzel, rumal cha ri itzel xsukꞌumax uwach.)
RE'CH TZOB'AL TZIJ PA GRIEGO
Are' waral e k'o ri taq tzij k'utb'al rech we etamanik. Chach'ich' jun tzij ri e k'o taq puntos chupam le versículos chi rilik ri kub'ij waral.
“discerner (kowinaqisaj)” — G1253 diakrisis — jun etaʼmanik, jun qʼatoj tzij chikixoꞌl
le tijonik pa jun tzij: kanoq ub'anom ri sik'iwäch ri kojow chirij ri utz xuquje' ri itzel (Hebreos 5:14)
“sentidos” — G145 aistheterion — ri uchuq'ab' chi na'tajik, ri na'oj
Ri etaꞌmabal kꜫiyik rumal ri kꜫunik — rajawaxik kekꜫunsax ri qanaꞌoj.
“utz” — G2570 kalos — utz, sukʼ, rajawaxik
Ri utzilaj jastaq ri jun tzꞌaqat achi kakwinik kuchꞌobꞌo
“itzel” — G2556 kakos — itzel, k'ax, kꞌaxal
Ri itzel are' ri kuchʼob' xuquje' kutzelej jun winaq ri nim chik ranimaʼ.
“Cheʼ” — G3586 xylon — che', jun cheʼ, jun uchʼamiʼy
Rumal jun che' xpe ri etaꞌmabꞌal ri man kukoch' taj jun winaq; pa jun che' xekꞌam bꞌik ri umak (1 Pedro 2:24)
TZIJ K'ISBAL TZ'IB'ATAJINAQ PA HEBREO
“itzel” — H7451 ra — rax, itzel, k'axk'olil, kꜥaxal, biis
Ri tzij re ronojel ri etamanik, kꞌutum chi kꞌutum chi chuxukut ri utz.
“utz” — H2896 towb — maq'ij, jeb'el, utz
Ri usut'aq'atal chi qawach rukꞌ ri kꞌaslemal (Deuteronomio 30:15) — ri kubꞌij ri Ajawxel chi utz, qas utz wi
a) ri uk'oje'ik ri Ajawxel Dios, chikixo'l ri che'
b) ri kaq'aq' sib'alaj xkilitajik cho ri releb'al q'ij re ri kachoch awäj
c) uch'ab'al ri kumatz
6. Génesis 3:22-24 — ¿Jasechary ta xesax bʼi le achi pa le tikbʼal?
a) rech man kutij ta chik che uwach ri cheʼ re retaʼmabal ri utz xuqujeʼ ri kʼax
b) rumal cher ri kumatz k'olik na pa ri kotz'i'j
c) rech man kuchʼap ta chi che ri cheʼ rech kʼaslemal, xuqujeʼ kutij, xuqujeʼ kʼaslik chibʼe qʼij saq
7. Génesis 8:21 — Are xuxukiaj ri Ajawxel jun kꞌokꞌ xikin, xubꞌij chi ri chomanik rech ranimaꞌ ri achi are:
a) xaq xa itzel amaqʼel
b) itzel pa ri ralanik
c) xkij kib' chubanik utzilaj
CH'ABÄL RE TZAQ'ATIJ: 1-b, 2-c, 3-a, 4-b, 5-a, 6-c, 7-b
PU'AQ WAʼE KʼUTUNEM RIʼ KʼO UBʼANOJ RECHA
Jas jas ri muj kuyaʼo ri saq: ri cheʼ rech kʼaslemal xkʼojiʼ pa uniqʼajal (Génesis 2:9) → che ri kachʼeken kinya na che uwaʼ ri cheʼ rech kʼaslemal (Apocalipsis 2:7). Ri cheʼ ri chajim rumal ri espada kjaqataj chik pa Cristo.
Jas ri tzij kʼo kutayij: ri utz laj uxlabʼal rech ri sipanik rech ri Noé (Génesis 8:21) → Ri Cristo xuya ribʼ chi sipanik xuqujeʼ chi kamisanik cho ri Dios rech jun utz laj uxlabʼal (Efesios 5:2). Ri uxlabʼal ri xuya ri Noé, ri Ukʼojol Dios xutzʼaqatisaj.
Jas kel wi kʼutuʼ chawe at: e ewataj chuwach ri Ajawxel (Génesis 3:8), are kʼu ri e chʼajchʼoj ri kanimaʼ kekil na ri Dios (Mateo 5:8), xuqujeʼ ri rajchakibʼ kekil na ri uwach (Apocalipsis 22:4). Ri xibʼinik xewataj ri uwach. Ri kubʼulibʼal kʼuʼx kutzirisaj chi junmul (Salmo 56:11).
Jas jeꜥ kuchꜥob ri k'ux: ronojel uchomanik ri uk'ux ri winaq xaq itzel (Génesis 6:5) → ri utzij ri Dios kꜥutuwik ri chomanik xuqujeꜥ ri rayinik ri k'ux (Hebreos 4:12). Ri xuya bꜥis che ojer, kamik kꜥutuwik ri tzij.
Are' waral kraj kub'ij chi rech ri jumul q'ij: ri etamab'al ri xik'ow chuwach ri uchuq'ab' ri achi, kutzalij rib' rumal ri kajb'al ri kub'antaj kanoq chuchomaxik ri utz xuquje' ri itzel (Hebreos 5:14), xuquje' ri jachin kuta' tzij kuxlan na chuwach xibinemal itzel (Proverbios 1:33). Ri xibinemal ri xok lo pa ri kotz'i'j, kutan pa ri kux ri kuta' tzij.