Koht Manaman — Onop en Paipel KJV iangahki Nempe en Strong
WHO JESUS WAS BEFORE BETHLEHEM — THE PLURAL VOICE, THE ANGEL OF THE LORD, THE WOOD ON ISAAC
Padahn Paipel me Poahsoan — Rongamwahu en Sises Krais
PATOHWA TAPIADA
Kisin wet kin idinih ihs Sises, tepida sang ni wiepen sampah, wasa me Koht mahsanih, "Kitail en wia aramas nin duwen kitail." E kin idawehn ohl me adaneki tohnleng en KAUN, me aramas akan tuhpene mwohn silangi oh adaneki Koht. E kin imwisekla ni tuwi me kaunopadahng Aisak, sapwellimen mah tokoi me Eipraam poakepoake. Sapeng koaros kin pwarasang Pwuhk Sarawi, ni mahsen en Pwuhk Sarawi.
EISEK KAPWUKOU PWUKAT KAK SANGE SIMBOLONG:
1. Ma Koht me emen, ihs "kitail" me mahsanih nan Senesis 1:26?
2. Ihs tohnleng en KAUN-O, me aramas akan tuhwong mahs oh adaneki Koht?
3. Dahme tuka me kidiong pohn Aisak, sapwellimen mah ohl kaieu, kasalehda mahs?
KISIN SERI MEN IPWIDIER + PWUTAK MEN KIPEDONGDI --> MWARE PAHN ADANEKI KOHT MANAMAN.
Sounpar 700 mwohn ipwidien Sises, soukohp emen ntingihdi me seri menet pahn adaneki Koht Manaman. Seri Sises wonohn nan wasahn kamwenge mahn akan. Wadek iren Paipel wet mpwohsang. Iren Paipel kan kin kasalehda uwepen mahsen en padahk wet.
1. A. KOHT ME MAHSANIH “KITAIL” — KOHT EHU, OH ME LAUDSANG EMEN KIN MAHSANIH
IHS ME I PAHN KADARALA, OH IHS ME PAHN KOHLA ONG KITAIL?
(Ei madamadau kan: Kilang mwahu Aiseia 6:8. Aiseia 6:8 kin ketikida soangen lokaia riau nan lepin lokaia ehu: "Ihs me I pahn kadarala" oh "ihs me pahn kohla ong kitail." Ih tohrohr me kin mahsanih lepin lokaia tehlap oh pil me tohtohia ni ahnsou ehu. Met sohte sapwung ni mwaralap. Met sohte wehwehki me Koht kin doadoahngki lepin lokaia me tohtohia pwehn kasalehda ih me kelehpw. Soangen mwomwohdiso wet kin wiawi pak tohto, nan pwuhk tohto en Pwuhk Sarawi, erein sounpar tohto.)
(Ei madamadau kan: Deuderonomi 6:4 kin kaunda daudaur pwon en onop wet. Mie Koht temen. Sohte Koht riemen. Sohte Koht silimen. Sohte Koht tohto. Iren mahsen koaros nan onop wet me pahn kasalehda mie Koht keriemen kin wadawad sapwung. Deuderonomi 6:4 iei kasongsong ong met. Menlau tehk lepin lokaia en Hipru me iren mahsen wet kin doadoahngki ong "emen." Lepin lokaiao iei echad. Echad iei lepin lokaia me pil doadoahngki ni ansou me sohte oh menseng kin adaneki RAN ehu, mendahki rahn ehu kin audekihda pahsang riau. Echad pil iei lepin lokaia me doadoahngki ni ansou me ohl emen oh eh pwoud kin adaneki UDUK ehu, mendahki ohl emen oh eh pwoud iei aramas riemen. Paipel kin doadoahngki lepin lokaia ehu ong "emen" me kak audekihda tohto sang aramas emen loale. Senesis 1:26 ahpw ntingdiehda mahsen en Koht "kitail en...")
(Ei madamadau kan: Aiseia 45:5 kin kasalehda pali teio en padahk wet. Onop wet sohte pahn liseli sang Aiseia 45:5. Koht ketin mahsanih ni sansal me sohte emen koht mie liki ih. Mehnda me onop wet pahn diarada nan luhk en pelien pwuhk pwukat sohte kak kihong koht kariemen. Dahme onop wet uhdahn pahn diarada me kapwikapw oh mwahusang koht kariemen. Onop wet pahn diarada Koht tamwtamwohte eh ketin kasalehda pein ih ong aramas akan.)
2. B. IH MEN ME ADANEKI TOHNLENG EN KAUN — MEN OH ADANEKI KOHT
Lepin lokaia en Hipru me kawehwehiong "tohnleng" iei malak (H4397). Malak wehwehki emen me kadarala. Malak kin adaneki doadoahk en aramas me kadarala, kaidehn irair en aramaso. Tehk dahme Pwuhk Sarawi kin wia ong aramas kadarala wet ni koasoi kan pahn.
PEIN IE I INOUKIHDA, KAUN-O KETIN MASANI --> NAN KADAUDOKOMW WEHI KAN AKAN EN SAMPAH POHN PAHN ALE KAPAI.
(Ei lamalam pein ei: Tapihada mahsen riau nan Senesis 22:11-18. Mahsen keieu iei "Ke sohte kihsang ie noumw pwutak." Eipraam wie meirongki nah pwutak ong Koht. Me mahsen wet, e mahsanih me pwutako sohte kihsang sang reh. Mahsen keriau iei "Pein ie me I kahukihla, mahsanih KAUN-O." Ni ahnsou mahs, aramas kin kahuki mwaren emen me lapa sang ih. Meninkeder me wiawihda ihte pwehn wadawadohng mahsen sohte kin kahuki pein ih. Meninkeder wiawihda sohte kin iehda inou ehu ki mwaren inoun Koht. Ipru 6:13 kihda kahrepe. Ipru 6:13 mahsanih me Koht kahukihla pein ih. Ipru 6:13 kasalehda kahrepe wet: "pwehki sohte mie me lapa sang ih me e kak kahuki.")
KISEHSANG SANDAL KAN SANG NI NEHMWI, PWE WASAO ME KE UH IE SARAWIHIER.
(Ei madamadau kan: Kilang duwen kosonned me kin duppene, nan mahsen me karanih duwehte, me kohieng ohl riemen, me weksang emenemen sounpar epwiki. Ni utuh, kosonned pwoatohr kin pwarada sang ngihl me Pwuhk Sarawi kahdaneki KAUN-O oh Koht. Likin Seriko, kosonnedo kin pwarasang rehn ohl emen me uh wasao ki sensehd nan pehn. Ohl wet me mi likin Seriko kin mweidohng Sosua en pwupwudi mahs oh kaudokiong ih. Ohl wet me mi likin Seriko sohte katokih Sosua sang eh kaudokiong ih. Iang kaduhpalehki met dahme tohnleng mehlel emen kin wia ni ansou me ohl emen kin song en kaudokiong tohnlengo. Tohnleng me mahsanih, "I omw iengen doadoahk" (Kaudiahl 19:10). Tohnleng me mahsanih, "kaudokiong Koht" (Kaudiahl 22:9). Sohn song en kaudokiong tohnleng pak riau. Tohnleng emen sapeikada kaudok en Sohn pak riau. Sohte emen me sapeikada kaudok en Sosua likin Seriko.)
10. B7. AHNSOU WET, KADEIK KAPW KIN MAHSANIH MEHKOT ME INENEN SANSAL
Ioanej 1:18Nda ong meteikan↗Jota me kilaner Kot kokodo, o ieroj ta, me kin kotikot pan kupur en Jam o, i me kotin kajaledar i.
SOHTE ARAMAS EMEN ME KILANGEHR KOHT ANSOU KOAROS --> SAPWELLIMEN KOHT OHL ISIPWTEHN KASALEHDA IH.
Ioanej 5:37Nda ong meteikan↗A Jam, me kadar ia dor, pein i kadede ia. Komail jota ronadar nil a, o jota kilan mom a.
Komail jota ronadar nil a, o jota kilan mom a.
Timoteuj I 6:16Nda ong meteikan↗Pwe i eta ieiaj joutuk, me kotikot nan marain, me jota meamen kak on, me jota aramaj kilaner, o jo kak kilan, i en waunla manaman joutuk! Amen.
KOUSOANDI NANPWUNGEN MARAINO ME SOHTE MEN AP KAK KOHDO --> ME SOHTE MEN KILANGEHR, DE KAK KILANG.
Eri met, mihedi palio en Pwuhk Sarawi ni keimw riau oh wadek palio ko pene.
Testament Mering kin koasoia pak toto, me aramas akan kilangehr aramas menet, lokaia iang aramas menet, tungoal mwohn aramas menet, oh peiong aramas menet, oh mour.
Kadehde Kapw kin mahsanih, ni sansal oh pak siluh, me sohte emen me kilangehr Koht Sahm mwohn met, oh sohte emen kak kilang Koht Sahm.
Mahsen riau pwoat me mehlel. Aramas me aramas akan kilangada nan Kadaudok Mering oh Sahmo me aramas sohte kak kilang, kahrehda re sohte aramas ehu. Sohn kasalehda ihs me aramas kilangier. Sohn mahsanih me aramas me kilangier iei Sapwellime Koht ohl tehmen, ohl me kin mihmi nan mesengkasang en Sahm. Sohn mahsanih me Sapwellime Koht ohl tehmen ketin kahluwahda Sahm Koht wasa me e kak sansal.
[IREN PAIPEL KAN KAPATAPENE — SOHTE IREN PAIPEL EHU KIN NDA MEPWEHIT KELEPW]
(Ei madamadau kan: Kanahieng oh mehlel wasaht, pwe iet wasa me aramas kak tapihada wia kapatapat ong Paipel. Dahme e KASALEHDIH INEN: pein iren Testament Marain kahdaneki aramas pwoat me pekederdo E KAUN oh Koht, oh aramas akan me tuhwong aramas pwoat me pekederdo kin nda duwehte. Pali ohte kaidehn kaimwsekpen madamadau. Pali ohte iei dahme lepin lokaia kan mahsanih. Dahme LEL KIN KOMPOSIN IREN KESIKESIK: me aramas menet me sansal iei mehlel Sapwellime. Sohte iren kesikesik ehu me mahsanih "tohnleng en KAUN-o nan Kenesis 16 iei Sises." Kaimwsekpen wet kin lel sang koasoanepene Sohn 1:18, Sohn 5:37, oh 1 Timoty 6:16 ren pwoud iangahki poadopoad en Testament Marain kan oh idip ihs me kilangla. Ih kahrepen mahsen tag pahn mih wasao, oh e pahn mihmihte wasao.)
11. B8. MENINKEDER-ME-IEI-KAUN-O PWARADA KEP TIKITIK NI IMWIN TESTAMENT MAH
I pahn kadarala nei mesenwohl + e pahn kaunopada elen mwohi --> Kaun-o pahn ketin pwarodo mwadangete ong sapwellime tehnpas, iei mesenwohl en inowo.
12. KILANG TOHROHR, IRAIR TEIEU — MENINKEDER ME INOUPADAHR, OH MENINKEDER ME KASALEHDA
Markuj 1:2Nda ong meteikan↗Duen a intinidi ren jaukop Iejaia Kilan, i kadarala moui men kadar me pan kaonopada al omui! (3) Nil eu likelikwir jili nan jap tan: Komail kaonopada al en Kaun o kaineneda al a! (4) Ioanej kotido wia paptaij nin jap tan o padapadak duen paptaij en kalula on lapwa dip akan.
KILANG, I PAHN KADARALA AI MENINKEDER MWOHN SILANGMW --> KAUNOPADA AHLEN KAUN-O.
(Ei madamadau kan me pein ei: Malakai 3:1 kin kasangahda aramas riemen me pekederdo nan iren wehis ehute. Emen aramas pekederdo pahn kohla mwohwe pwehn kamwakelehda ahl o. Aramas pekederdo teio adaneki "Kaun-o" oh "sapwellimen inowo tohnkadar." Aramas pekederdo keriau wet iei ih me pahn ketido nan tehnpas sarawi sapwellimen Kaun-o. Mark kin tapiada Rongamwahu en Mark ni eh kin kaselehda mahsen wet sang Malakai 3:1. Mark kin kasangahda me kin kamwakelehda ahl nin duwen Sohn, nan sapwtehn. Met kin kesehla aramas pekederdo keriau ni sohte adaneki sang Mark ni ahnsowo. Kadaudok en Kahk kan kaimwseklahr ni eh awiawih ohl pekederdo emen me pahn iei Kaun-o. Kadaudok Kapw kin tepida ni ahnsou me tohnkadar wet ketiket kohdo.)
13. TUHKE KE KIDEHNG POHN NAH PWUTAK KIS — ABRAHAM OH AISEK POHN NAHNA
Eipraam ale tuwi ko en meirong isihs, oh kihdiong pohn nah pwutak Aisek --> ira riemen ahpw iang mwekid.
(Ei madamadau kan: Nan Senesis 22:6, semeo sohte wahda tuhke ko. Aisek me wahda tuhke ko pohn dohl o. Eipraam pahn kihdiong Aisek pohn tuhke ko. Lepin lokaiahn Ipru ong tuhke wet iei ets (H6086). Ets iei lepin lokaia me kin doadoahk ong tuhke mour men. Ets pil iei lepin lokaia me kin doadoahk ong tuhke me isikadahr. Ets iei pil lepin lokaia me doadoahk ong tuhkehn mour. Ets iei pil lepin lokaia me doadoahk ong tuhke me mi nan kepin mwetuwel o.)
EIPRAAM KIDAHNG TUHKE KAN POHN AISEK NAH PWUTAK --> IRA RIAMEN ALIALU IPENIPEN.
Ioanej 19:17Nda ong meteikan↗A pein i kotin wa a lopu, kotilan waja me adaneki wajan pondal, a ni lokaia en Ipru: Kolkata,
A pein i kotin wa a lopu, kotilan waja me adaneki wajan pondal.
Ioanej 19:18Nda ong meteikan↗Waja re kalopuela i ianaki riamen, amen ni pali maun, a amen ni pali main, a Iejuj nan pun ara.
WASAO RE KALOHPWUKAHDA IH + SISES NIN NANPWUNGEN.
(Ei madamadau kan: Sahm men, nah pwutak ieias men me sahmo poakohng, dohl ehu, tuhke me pwidipwidiong pohn tapwin pwutako, oh pwutako alialu pahn tuhkeo. Soahng wet wiawi pak riau nan Pwuhk Sarawi. Ni ahnsou keieu, nan Senesis 22, Koht ketin katokehdi naipo. Koht ketikihda sihpw men wiliandi pwutako. Ni ahnsou keriau, ni lohpwuwo, sohte me kaukauhdi mehlao. Ni ahnsou wet, Pwutako iei me wiliandi. Menlau pil kilang ehu soahng tohrohr nanpwungen soangen wia riau pwukat. Aisek idihdi, "ia sihpw pwutakieo?" Sohte pasapeng ong peidek en Aisek ni rahno. Pasapengo pwarodo mwuhr, ni pillapo Sordan, sang rehn Sohn. Sohn kasaledahng ohl emen me kohkohdo mpe.)
1.Ioanej 1:29Nda ong meteikan↗Mandan ran o a majani Iejuj a koti don i ap majani: Kilan Jippul en Kot, me kin wawei dip en jappa!
Ioanej 3:16Nda ong meteikan↗Pwe iet duen Kot kotin kupura jappa, me a kotikidoki japwilim a Ieroj, pwe karoj, me pojonla i, ender jalonala, a en aneki maur joutuk.
NAH PWUTAK KIS, MEN KOMWI KIN LOALLOALDIKI --> E KIHLA SAPWELLIME PWUTAK KIS.
3.Men Ipru 11:17Nda ong meteikan↗Ni pojon Apraam maironki Ijaak, ni a kajonejon o mueidala na ieroj, murin a aleer inau o. (18) Iran I a lokido: Jan Ijaak kadaudok om me pan irerok wei. (19) Pwe a aja, me Kot pil kotin kak kamaurada i jan ren me melar akan, I me a pil pur on naine kin i, pwen wia karajepa eu.
E KETIN MEIROHNGALA SAPWELLIME OHL ME IPWIDIPWID TA --> PWEHKI E KAMEHLELE ME KOHT KAK KETIN KAIASADA IH, IEI SANG MEHLA.
(Ei madamadau kan: Sounntingihdi en pwuken Ipru kin doadoahngki lepin lokaia Krik ehu me duwehte me Sohn kin doadoahngki ong Sises. Lepin lokaiao iei "wina keieu," monogenes (G3439). Sounntingihdi en pwuken Ipru mahsanihong kitail dahme Eiprakam medemedewe nan ah kohkohdahlahng pohn nahnao. Eiprakam medemedewe me Koht kak kaiasada pwutak menet sang mehla. Eiprakam mahsanihong pwulopwul akan me mihmi pahn dohl kis, "Ngehi oh pwutako se pahn kohlahng wasao kaudok, oh se ahpw pahn pwurodo rehmwail." Eiprakam kasikasik me e pahn iang Aisek keid kohdi sang pohn nahnao. Eiprakam alehdi Aisek, sounntingihdi en pwuken Ipru mahsanih, "ni mwomwen kasarawi ehu." Mwomwen kasarawi wet kin wehwehki kilel de mwomwohdiso ehu. Rahn siluh mwurin kosonnedo, pwutak emen me duwehte me mehlahr pwurehng mour.)
15. KAWEHWEHN DUWEN WASAO — ire men sawas, kaidehk mehn koasoi me iren wehk kan kin kasalehda ni sansal
SOLOMON TAPIADA KAUWADA IMWEN KAUN-O NI JERUSALEM POHN NAHNA MORIA.
[IREN PAIPEL KAN KAPATAPENE — SOHTE IREN PAIPEL EHU KIN NDA MEPWEHIT KELEPW]
(Ei madamadau pein ei: Senesis 22:2 kihda mwaren wasa me Koht ketin poaronehla Eipraam ie, nin duwen sahpwen Moraia. II Kronikel 3:1 kihda mwaren wasa me Solomon ketin kauwada tehnpas sarawio ie, nin duwen nahna Moraia, nan Serusalem. Nahna wasa me Aisek pahn kaupwuralahr, oh nahna wasa me meirong koaros en tehnpas sarawi pahn wiawi mwuhr, eri, ahniki mwar teieu. Serusalem pil iei kahnimw me sounpei kan lohpwidiongla Sises likin kelen kahnimwo. Mahsanih dahme iren Pwuk Sarawi kan kin mahsanih kelehpw. Iren Pwuk Sarawi kan sohte mahsanih me Golgoda iei paip me duwehte Moraia. Iren Pwuk Sarawi kan mahsanih mwar teieu, irair en nahna teieu, oh kahnimw teieu. Mahsen en Eipraam pein ih iei "pohn nahnahn KAUN-O e pahn sansalada." Eipraam mahsanih mahsen pwukat ni ahnsou kohkohdo.)
KAIMWSEKLA
Ioanej 8:56Nda ong meteikan↗Jam omail Apraam peren kida, me a pan kilan ai ran. I ari kilaner ap peren kidar, (57) Juj oko ap indan i: Par limeijok kaik dau po ’mui, a kom kilaner Apraam? (58) Iejuj kotin majani on irail: Melel, melel I indai on komail, I mier mon Apraam. (59) Irail ap rik takai, pwen kajuk i, i ap kotin oki jan irail pein i, kotila jan nan im en kaudok o.
MWOHN ABRAHAM EH MIE, NGEHI MIE --> IRAIL AHPW ALE TAKAI KAN PWE RE EN KATOHKE IH.
(Ai lamalam pein ei: Kihong ekei wasa riau pwukat nanpwungen oh mweid en soahng me weksang nan ira en kalaehda kitail. Ni tuhke tikitik me ijih, ngihl me pwilisang nan kisiniei mahsanih I AM (Ngehi Me Mih). Moses rir mesahn ni tuhke tikitik me ijih. Nan tehnpas sarawi, ohl emen me uh mwohn pokon ehu mahsanih I AM (Ngehi Me Mih). Pokon ako ale takai. Pokon ako sohte pingkeder duwen dahme Sises mahsanih. Pokon ako wehwehkihda mwahu dahme Sises mahsanih. Pokon ako kopwungih mahsen en Sises pwe re konehng en katakaikihla. Kilang pil me Sises sohte mahsanih "mwohn Eipraam eh mie, ngehi I WAS (I mihier)." Sises mahsanih I AM (Ngehi Me Mih).)
SOHNG KASOI
1. Kenesis 1:26 — Koht ahpw mahsanih, Kitail en wiahda aramas ni atail mwomw:
a) nin duwen atail mwomw
b) kilang, e inenen mwahu
c) ni mwomwen Koht e ketin wiahda ih
2. Senesis 16:13 — Oh e kihong mwaren KAUN me mahsanihong ih:
a) Komwi Koht me ketin mahsanih ie
b) I have seen God face to face
c) Iet ngehi; kadarala ie
3. Eksodus 3:14 — Koht ap mahsanihong Moses:
a) Ngehi Koht en semomw
b) Ngehi me Ngehi
c) Ngehi me KAUN O, oh sohte emen teikan
4. Sohn 8:58 — Sises ketin mahsanihong irail, Mehlel, mehlel, I ndaiong kumwail:
6. Sosua 5:15 — Kaun en sapwellimen KAUN karis en sounpei ap mahsanihong Sosua:
a) Kihsang sahndal me mi nin nehmw
b) Ke pali kiht, de pali imwintihti kan at?
c) Pwurodo rehn omw kaun-lih
7. Senesis 22:8 — Koht pahn ketin kupwurehda sikpwoat mah kis pwehn wia meirong isihs:
a) oh kihdiong pohn Aisek nah pwutak
b) ira ohl riemen eri ale iang mwei
c) kilang kisiniei oh tuka kan
MAHSEN PWUNG: 1-a, 2-a, 3-b, 4-b, 5-c, 6-a, 7-b
IAL DAL WEIN ONOP WET
--> Iaduwen mwetalikamw eh kin katmanki marain: tuhke me kidahng pohn tapwin Aisak (Senesis 22:6) oh lohpwu me kidahng pohn tapwin Sapwellimen Koht (Sohn 19:17). Mwetalikamw pwarada pohn nahna. War en aramas pwarada likin kahnimw.
--> Ahl teikan sang: "kitail" oh "atail" en Senesis 1:26, me kapatapatohng "KAUN-O me ta ieu" en Deuderonomi 6:4, kin ritingada padahk unsek en Koht Wet Silimen. Koht Wet Silimen iei Koht ehu, me Sam, Ohl, oh Ngehn Sarawi wia kilelepen aramas silimen tohrohr me kileledi nan Paipel pwon. Onop wet mihte sair keimw en padahk unsek wet.
--> Kaudiahl me e sohte likamw: Seikop peki rehn ohlo me e mahsanihiong nan Senesis 32 en padahkihong mware, ahpw sohte kohieng (Senesis 32:29). Manoa peki rehn tohnlengen KAUN mware, ahpw e mahsanihong ma mware iei piliy (H6383), inenen kapwuriamwei sang en esehla (Sos 13:18). Aisaia eri mahsanih me seri me pahn ipwidiong kitail pahn ADANEKI Kapwuriamwei, pele (H6382), sang kahdemen wet (Aisaia 9:6). Mwar me sohpeisang nan Testament Mering kin lohkiseli pohn seri emen. Ni imwin Pwuhk Sarawi, ni eh dake dohsang nanleng, Sises pahn ahneki mware me sohte aramas emen ese, pwe ih kelehpw (Revelesion 19:12). Mwar wet kohieng, oh mwar wet me mwahd nekinek sang me onop wet kadaridahr.
LEPIN LEPIN KAREPE GREK
Iet lepin lokaia kesempwal kan ong onop wet. Doahke mahsen kis me mie kisin tuhke pah nan iren kan pohnangi pwe komw en kilang wehwehpe met.
Monogenes kin doadoahkohng Sapwellime. Monogenes pil kin doadoahkohng Aisek nan Ipru 11:17.
“kasalehda” — G1834 exegeomai — en kahluwaieila; en wahdo; en koasoiapenehda unsek; en kasalehda
Sohte emen me kilangehr Koht. Sapwellime Ohl me ipwidi kaieu me kahluahda Koht wasa sansal wasa me aramas kak kilang Koht ie.
LEPIN LOKAIA KAN NI LOKAIAN HEBREW
“tohnleng / meninkeder” — H4397 malak — me pekederdo; meninkeder men; tohnleng men
Lepin lokaia wet kin kasalehda doadoahk ehu, kaidehn pein irair en mehn me kadaralahr. Lepin lokaia wet kin doadoahk ong ohl akan. Lepin lokaia wet kin doadoahk ong soukohp akan. Lepin lokaia wet kin doadoahk ong menmour en nanleng kan. Ma kelehpw, lepin lokaia wet sohte kin kasalehda IA IREN mehn me kadaralahr. Ma kelehpw, lepin lokaia wet kin kasalehda ihte me aramas emen kadaralahr. Iren Paipel me kapilpene anahne kasalehda luhwen mepwukat. Iren Paipel me kapilpene kin kasalehda luhwen mepwukat nan poadopoad pwukat.
“Koht” — H430 elohim — Koht; koht kan; Koht mehlel
Elohim iei wehwehn en irair en lipwoat. Elohim kin doadoahk pak toto ong Koht mehlel me tehmen, iangahki verb kan me tehmen. Lepin lokaia wet pein e kin wa audepen mehn onop wet kin raparapahki.
“ehu” — H259 echad — ehu; miniminpene; keieu
Echad iei lepin lokaia nan "KAUN-O atail Koht iei KAUN-O me ta emen." Echad pil iei lepin lokaia me doadoahk ong nan sarapwal oh sarahdo ara adaneki RAN EMEN. Echad pil iei lepin lokaia me doadoahk ong ohl emen oh eh pwoud ara wiahla UDUK EMEN.
“nah pwutak kelehpw” — H3173 yachiyd — me tehmen; ieu me tehmen; kelehpw; kompoake
Senesis 22 kin kahdaneki Isaak "nah pwutak kaieu" pak siluh. Yachiyd wehwehki me ih kaieu oh solahr emen tohrohr.
Ets iei lepin lokaia ehu en Hipru me kin wehwehki tuhke mour oh pil tuhke me pwalpelier. Ets iei lepin lokaia me kin wehwehki tuhke me Eipraam ketikidiong pohn Aisek.